Bremenist Wertherisse

Tegelikult on täna juba kolmas päev Saksamaal, aga ma olen jutuga ikka veel Bremenis, mis jättis meile unustamatu mulje ja soovi tagasi tulla, sest nii palju jäi nägemata ja mõndagi oleks tahtnud veel rahulikult üle vaadata.

Nagu näiteks Böttcherstrasse, omapärane kitsas 1920 aastast säilinud tänav, 110 m pikk, nagu neid ootamatult Tallinna vanalinnaski võib leida. Seal on armsaid suveniiri ja kunstipoode, muuseumid, baarid, nurgatagused restoranid. Kunagine kohvikaupmees tahtis ühendusteed otse Marktplatzilt alla Weseri jõe äärde.

 Kuskil keskpaigas on väidetavalt Robinson Crusoe (D.Defoe) maja ja miks ka mitte, kui Londonis on Scherlock Holmesi maja. Ja ameerikalikku on siit tänavalt veelgi näha, sest hansalinn ju, kuhu kaugele kõik kaupmehed rändasid või kust tulid.

Kõik vaatavad üles - seal on parajasti vahetumas stseenid ameeriklaste tulekust Euroopasse.

Böttcherstrasse- selline kuldne pannoo üsna tänava alguses

Lõpuks ometi siis kõige tähtsam - Bremeni linna moosekandid - Bremen Stadtmusikanten. Siin on näha tänaval koht, kus mündi eest saab kuulata, kuidas eesel, koer, kass ja kukk ikka veel seal linna tänavate all tegutsevad.

                                                                                  

  Giid seletas, et peab minema moosekantide kuju juurde, kahe käega eesli jalgadest kinni võtma ja midagi soovima, see läheb täide!                 

Bremeni moosekante võis näha igal pool

 Tallinna vanalinna moodi lühikestel ja kitsastel tänavatel liikumas. Seda piirkonda kutsuti ka Schnoorviertel.

Tuleme Weseri äärest ja siseneme vanalinna Schnoori kvartalisse

Weseri jõe ääres - hansalinn tähendas vett mööda ligipääsu.

See koht  -Pigs- on Bremenis noorte inimeste kokkusaamise koht.

Millegipärast jäid need kaks piigat kogu aeg kaamera ette